Jahiselts “Massiaru” põhikiri

1. JAHISELTSI NIMI JA AADRESS.

1.1. Jahiseltsi ametlik nimetus on: Mittetulundusühing JAHISELTS MASSIARU (edaspidi jahiselts).

1.2. Jahiselts tegutseb Pärnu maakonnas Häädemeeste ja Saarde vallas.

1.3. Jahiseltsi hooldusalaks on Massiaru – Tuuliku – Laiksaare piirkond, seal paiknevate talude ning RMK Orajõe ja Laiksaare metskonna maa-alad vastavalt rendijahipiirkonna jahimaakorralduskavale aastateks 1999 – 2008 ning jahipiirkonna kasutusõiguse loale nr. PÄ – 7.

2. JAHISELTSI ÕIGUSLIK SEISUND.

2.1. Jahiselts on iseseisval bilansil olev juriidiline isik Eesti Vabariigi seaduste järgi alates tema registreerimise momendist, tal on oma nimetusega pitsat, majandusliku tegevuse korraldamiseks vajalikud pangaarved.

2.2. Jahiselts juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, looduskaitse ja jahindusalast tegevust reguleerivast seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.

2.3. Jahiselts vastutab oma kohustuste eest kogu temale kuuluva varaga, millele kehtiva seadusandluse järgi saab pöörata sissenõude. Jahiseltsi liikmed vastutavad jahiseltsi kahjude eest ainult nende endi poolt tekitatud kahju suuruse osas.

3. JAHISELTSI EESMÄRGID.

3.1. Jahiseltsi tegevuse üldeesmärgiks on oma tegevuspiirkonnas hea jahindustava järgimine läbi oma liikmete teadmiste, kogemuste, oskuste  ning vahendite võimalikult efektiivse rakendamise ning  jahinduse arendamine  vastavalt jahimaakorralduskavale.

3.2. Jahiseltsi eesmärgist tulenevad tegevused on:

3.2.1. lepingujärgsel jahimajanduslikul territooriumil ulukifondi  optimaalse arvukuse säilitamine ja kaitsmine;

3.2.2. jahindusressursside kasutamine;

3.2.3. jahilaskespordi arendamine;

3.2.4. jahiturismi arendamine ja korraldamine;

3.2.5. jahijärelvalvele kaasaaitamine ja koostöö vastavate institutsioonidega;

3.2.6. tõujahikoerte propageerimine, kasvatamine ja levitamine;

3.2.7. maa- ja külaelu arengule kaasaaitamine sh koolituste ja ürituste korraldamine;

3.2.8. loodushoiu ja keskkonnasäästliku majanduse propageerimine;

3.2.9. põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike struktuuri- ja majandusüksuste asutamine.

4. JAHISELTSI MAJANDUSTEGEVUS.

4.1. Jahiselts sõlmib lepingu temale kinnitatud territooriumi jahimajanduslikuks kasutamiseks.

4.2. Jahiseltsi omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. Jahiseltsi vara moodustub:

4.2.1. liikmemaksudest ja ulukiküttimislubade müügist;

4.2.2. sponsorlusest ja annetustest;

4.2.3. põhikirja eesmärkidest tulenevast majandustegevustest;

4.2.4. Eesti ja Euroopa Liidu programmidest ja fondidest taotletud toetustest.

5. JAHISELTSI LIIKMESKOND.

5.1. Jahiseltsi võib kuuluda Eesti Vabariigi või välisriigi kodanik kes soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.

5.2. Liikmeks vastuvõtmise otsustab jahiseltsi üldkoosolek kahe soovitaja esildisel.

5.3. Liikmelisust ei saa üle anda ega pärandada. Liikme surma korral tema liikmelisus jahiseltsis lõpeb.

5.4. Jahiseltsi liikmel ei ole õigust seltsi varale, seltsil ei ole õigust liikme varale. Jahiselts ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust jahiseltsi varaliste kohustuste eest.

6. JAHISELTSI LIIKMETE  KOHUSTUSED.

6.1. Tasuma liikmemaksu jooksva aasta eest hiljemalt 31. märtsiks.

6.2. Pidama kinni jahiseltsi põhikirjast ja kodukorrast, kehtivatest jahieeskirjadest ning jahinduse heast tavast.

6.3. Hoidma jahiseltsi vara, mitte kuritarvitama seltsi vahendeid omakasu eesmärgil.

7. JAHISELTSI LIIKMETE ÕIGUSED.

7.1. Võtta osa jahiseltsi tegevusest vastavalt põhikirjale.

7.2. Valida ja olla valitud jahiseltsi juhtivatesse organitesse.

7.3. Omada kehtestatud korras registreeritud jahirelvi ja jahikoeri.

7.4. Liikmel on õigus astuda jahiseltsist välja tema kirjaliku avalduse alusel.

7.5. Liikmel on õigus juhatuse poolt talle määratud karistusi edasi kaevata üldkoosolekule..

8. SANKTSIOONID.

8.1. Jahiseltsi liikmele võib juhatus määrata  karistuse jahieeskirjade rikkumise ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuste mittetäitmise eest.

8.2. Karistusi määratakse juhatuse koosolekul süüdioleva isiku juuresolekul. Juhul kui liige ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta teistkordselt temaga seonduva küsimuse aruteluks juhatuse koosolekule võib karistuse määrata tagaselja.

8.3. Jahiseltsi liikmele võib rikkumiste eest määrata järgmisi karistusi: märkus, noomitus, jahipidamise õiguse peatamine 1-3 aastaks jahiseltsi maadel ja seltsist väljaheitmine.

8.4. Jahiseltsi liikme võib seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:

8.4.1. kahjustab oma tegevusega seltsi nime või mainet;

8.4.2. tekitab jahiseltsile omavolilise käitumisega kohustusi kolmandate isikute ees;

8.4.3. on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva, juhatuse või üldkoosoleku otsusega talle pandud kohustused;

8.4.4. ei ole tasunud ettenähtud tähtajaks liikmemaksu;

8.4.5. jahinduseeskirjade jämeda rikkumise korral;

8.4.6. ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu  teistkordselt juhatuse koosolekule, kus arutatakse temaga seonduvat personaalküsimust.

9. JAHISELTSI ÜLDKOOSOLEK.

9.1. Jahiseltsi kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mis toimub vähemalt kaks korda aastas, mitte hiljemalt kui kolm kuud peale aruandeaasta lõppu ja vahetult enne põdrajahi algust.

9.2. Jahiseltsi juhatus teatab kirjalikult kõikidele jahiseltsi liikmetele vähemalt 10 päeva enne koosoleku läbiviimist selle täpse toimumise aja, koha ja päevakorra.

9.3. Koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud vähemalt 2/3 liikmeist. Hääletamisel arvestatakse vaid liikmete füüsilise kohalolekuga (volitused ei kehti).

9.4. Kui koosoleku esmakordsel kokkukutsumisel ei ole esindatud kvoorumiks nõutav liikmete arv, siis võib kutsuda juhatus kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga 1(ühe) tunni pärast sama päeva jooksul. Teistkordsel kokkukutsumisel on üldkoosolek otsustuvõimeline sõltumata kohalolijate arvust. Teistkordsel kokkukutsumisel ei saa teha otsuseid põhikirjaliste eesmärkide muutmise kohta.

9.5. Erakorralised üldkoosolekud kutsutakse kokku jahiseltsi 1/3 juhatuse äranägemisel, aga samuti siis kui seda nõuavad 1/10 jahiseltsi liikmetest. Taotlus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks tuleb juhatusele esitada kirjalikult koos arutlusele tulevate küsimuste äramärkimisega. Juhatus peab erakorralise koosoleku kokku kutsuma hiljemalt ühe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest ja väljastama kutsed hiljemalt kaks nädalat enne koosoleku läbiviimise kuupäeva.

9.6. Jahiseltsi üldkoosoleku ainupädevus:

9.6.1. jahiseltsi põhikirja muutmine ja kinnitamine;

9.6.2. pikaajalise tegevusstrateegia kinnitamine;

9.6.3. eelarve vastuvõtmine;

9.6.4. jahiseltsi tegevuse lõpetamine;

9.6.5. majandusaasta aruande kinnitamine;

9.6.6. liikmemaksu määrad ja maksmise kord;

9.6.7. küttimislubade hinnad ja maksmise kord;

9.6.8. juhatuse liikmete arvu ja volituse tähtaja kindlaksmääramine;

9.6.9. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;

9.6.10. revisjonikomisjoni valimine ja revideerimise aruande kinnitamine.

9.7. Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees, tema äraolekul valib üldkoosolek juhataja liikmete hulgast. Protokollib üldkoosoleku poolt valitud protokollija.

10. JAHISELTSI JUHATUS.

10.1. Jahiseltsi juhatus valitakse vähemalt 5 liikmeline. Juhatuse tööd juhib juhatuse poolt valitud esimees.

10.2. Juhatuse korralisi koosolekuid viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.

10.3. Juhatus on  kohustatud kokku kutsuma juhatuse erakorralise koosoleku kui seda  nõuab keegi juhatuse liikmeist.

10.4. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Otsused tehakse lihthäälte enamusega juhatuse liikmete koguarvust ja need vormistatakse kirjalikult.

10.5. Juhatuse pädevuses on:

10.5.1. üldkoosoleku kokkukutsumine ja ettepanekute tegemine päevakorda;

10.5.2. majandusaastaaruande koostamine ja kinnitamiseks esitamine üldkoosolekule;

10.5.3. jahiseltsi tegevussuundade otsustamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;

10.5.4. jahiseltsi majandustegevuse korraldamine;

10.5.5. jahiseltsi sisekorraeeskirjade kinnitamine;

10.5.6. jahiseltsi eelarve koostamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;

10.5.7. lepingute sõlmimine;

10.5.8. jahiseltsi raamatupidamise korraldamine;

10.5.9. jahiseltsi ühingutesse ja organisatsioonidesse kuulumise ja väljaastumise otsustamine;

10.5.10. põhivara soetamine, laenude võtmise, vara pantimise, rentimise jm tehingute tegemine;

10.5.11. tegevjuhi ametisse nimetamine ja vabastamine;

10.5.12. muude küsimuste otsustamine, mis esitatakse juhatusele arutamiseks üldkoosoleku või tegevjuhi poolt nende pädevuse piirides.

11. JÄRELVALVE.

11.1. Jahiseltsi majandustegevust revideerib üldkoosoleku poolt  valitud vähemalt kolme liikmeline revisjonikomisjon.

11.2. Revisjonikomisjon esitab üldkoosolekule aruande revisjoni tulemuste kohta.

11.3. Jahiseltsi erakorralist revideerimist võivad nõuda 1/5 jahiseltsi liikmeist juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel.

12. JAHISELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE.

12.1. Jahiselts likvideeritakse tema liikmete üldkoosolekul või muudel seadustes ettenähtud juhtudel. Seltsi likvideerimise otsuse teinud üldkoosolek määrab likvideerimiskomisjoni, kui aga selts likvideeritakse kohtu otsusel, määrab viimane likvideerimiskomisjoni.

12.2. Pärast likvideeritud seltsi võlgade kehtestatud korras tasumist jaotatakse tema järelejäänud vahendid liikmete vahel üldkoosolekul kindlaksmääratud korras.

12.3. Seltsi poolt tasuta kasutamiseks saadud või rendile võetud hooned, ruumid, seadmed ja muu vara tagastatakse kehtestatud korras nende valdajatele.